Luteetiumi mineraloogia
| Üldised omadused | |
|---|---|
| Sümbol: | Lu |
| Aatomnumber: | 71 |
| Standardne aatommass (A r ): | 174.9668(1) |
| Elektronide konfiguratsioon: | [ Auto ]4f 14 5d 1 6s kaks |
| Fotod | ||
|---|---|---|
  | ||
| < | Pariis | > |
| Aatomi omadused | |
|---|---|
| Elektronegatiivsus (Paulingi skaala): | 1.27 |
| Aatomi raadius: | 217 õhtul |
| Iooniline raadius: | 86.1 pm (+3) |
| Esimene ionisatsioonienergia: | 524 kJ/mol |
| 1. elektroni afiinsus: | -50 kJ/mol |
| Oksüdatsiooni olekud: | 3 |
| Füüsikalised omadused | |
|---|---|
| Standardne olek: | tahke |
| Liimimise tüüp: | metallist |
| Sulamispunkt: | 1936 K |
| Keemispunkt: | 3675 K |
| Tihedus: | 9,84 g/cm 3 |
| Metall/mittemetall: | siirdemetall |
| Luteetiumi peamised isotoobid | ||||
|---|---|---|---|---|
| Isotoop | % looduses | Pool elu | Lagunemise tüüp | Lagunemisprodukt |
| 173 Lu | sünteetiline | 1,37 a | e | 173 Yb |
| 174 Lu | sünteetiline | 3,31 a | e | 174 Yb |
| 175 Lu | 97,41% | - | a ? | 171 Tm |
| 176 Lu | 2,59% | 3,78 × 10 10 Y | b− | 176 Hf |
| Luteetiumi peamised ioonid | ||||
|---|---|---|---|---|
| Nimi | Ion | Näidis mineraalid | ||
| Luteetsium | Lu 3+ | |||
| Muu info | |
|---|---|
| Avastamise aasta: | 1906 |
| Avastas: |  Georges Urban Karl Auer von Welsbach (1858-1929)Georges Urbain ja Carl Auer von Welsbach |
| Eraldatud aasta: | 1906 |
| Isoleeritud: | Carl Auer von Welsbach |
| Nimetatud: |  ladina keeles: Lutetia – Pariisi linn |
| CPK värvikood: | #00AB24 |
| Välised lingid: | Vikipeedia Veebielemendid Los Alamose riiklik labor Theodore Gray PeriodicTable.com |
| Lihtsad ühendid | |||
|---|---|---|---|
| Nitriidid | lahjendatud trinitriid | LuN | +3 |
| Sulfiidid | lahjendatud trisulfiid | Lu kaks S 3 | +3 |
| Telluriidid | Lahjem tritelüüriid | Lu kaks The 3 | +3 |
| Fluoriidid | luteetiumtrifluoriid | LuF 3 | +3 |
| Kloriidid | luteetiumtrikloriid | LuCl 3 | +3 |
| Jodiidid | luteetiumtrijodiid | Tema 3 | +3 |
| Oksiidid | lahjendatud trioksiid | Lu kaks O 3 | +3 |
| Niobaadid/tantalaadid | luteetiumtantalaat | LuTaO 4 | +3 |
| Luteetiumi geokeemia | |
|---|---|
| Goldschmidti klassifikatsioon: | Litofiil |
| Lu 3+ oli üks ioonidest, mis maakoore moodustumisel vahevööst kõige vähem kurnatud. | |
| Lu 3+ on Päikesesüsteemi koostise suhtes rikastatud meteoriitide Ca-Al-rikaste lisanditega. | |
| Lu 3+ on koondunud jääkmuldadesse ja setetesse (väiksem kindlus.) | |
| Pariisi elementaarne küllus | ||
|---|---|---|
| Crust (CRC käsiraamat) | 8 x 10 -7 | massiosa, kg/kg |
| Crust (Kaye & Laby) | 8 x 10 -7 | massiosa, kg/kg |
| Crust (Ahrens/Taylor) | 3,00 x 10 -7 | massiosa, kg/kg |
| Crust (Ahrens/Wänke) | 5,76 x 10 -7 | massiosa, kg/kg |
| Crust (Ahrens/Weaver) | 2,30 x 10 -7 | massiosa, kg/kg |
| Ülemine koorik (Ahrens/Taylor) | 3,20 x 10 -7 | massiosa, kg/kg |
| Ülemine koorik (Ahrens/Shaw) | 2,30 x 10 -7 | massiosa, kg/kg |
| Merevesi (CRC käsiraamat) | 1,5 x 10 -13 | mass mahuosa kohta, kg/l |
| Merevesi (Kaye & Laby) | 1,5 x 10 -13 | mass mahuosa kohta, kg/l |
| Päike (Kaye & Laby) | 1,5 x 10 -7 | aatomi mooliosa Si suhtes = 1 |
| Päikesesüsteem (Kaye & Laby) | 3,7 x 10 -8 | aatomi mooliosa Si suhtes = 1 |
| Päikesesüsteem (Ahrens) | 3,67 x 10 -8 (1,3%) | aatomi mooliosa Si suhtes = 1 (määramatus %) |
